ILesotho nelakuleli emizamweni enqala yokulwa namazama zama



UMtaka ungumbhali wezindaba zamazwe neMeneja kwi-Igunundu Agency.
UNgqongqoshe wamaPhoyisa uMnu uBheki Cele uthe seliphothuliwe ithimba elididiyelwe lezoBulungiswa, ukuVinjelwa koBugebengu kanye nezokuPhepha ukuze kuliwe nodaba osekunesikhathi lukhona lokumbiwa kwezimayini ngokungemthetho. Ubekhuluma ngemuva kwezingxoxo kwi-Nationa Executive Commette(NEC) ye-ANC mayelana nezikhundla ezehlukene zenqubomgomo. Uhlaka oludidiyelwe luhlanganisa amaphoyisa, umbutho wezokuvikela, uMnyango Wezasekhaya kanye nezokuPhepha koMbuso. Ngokusebenzisana, kwethenjwa ukuthi imizamo yabo ehlangene izosiza ukubhekana kangcono nabavukuzi abangekho emthethweni ababizwa ngamaZama-Zama.
Ekhuluma esithangamini se-ANC NEC ngezinto ezingaphansi kwakhe, uCele uthe amaphoyisa asaqhubeka nokubopha abavukuzi abangekho emthethweni. Uthe izinkantolo zibukeka zibajezisa kakhulu abasolwa kodwa wengeza ngokuthi kunezinselelo ezithile.
“ENorth West emasontweni amabili edlule bali-18 abatholwe benamacala. Ngicabanga ukuthi izinkantolo zithola isimo esibucayi futhi zanikezwa izinyanga eziyisithupha noma bakhokhe izi-R12 000. Kodwa ngokuvamile, abasolwa babexwayiswa futhi badedelwe, okube yinkinga, futhi uyabona ukuthi eNorthern Cape, sabopha ama-867 alabo bafana. . Ngeshwa abengekho amandla okwanele okubaxosha ngoba bonke bebengabokufika,” kusho uCele.
Uthe indlela edidiyelwe yomnyango esiphothuliwe kumele ihambe ibanga elide ukubhekana kangcono nabavukuzi abangekho emthethweni futhi babhukule. Uthi uMnyango wezaseKhaya uzimisele ngokuthola izinsiza ezengeziwe ukuze ukwazi ukuxosha labo bavukuzi abangekho emthethweni, nabo abakuleli ngokungemthetho. UNgqongqoshe uthi iziphathimandla azigcini nje ngokubheka abafana abancane abenza ukungcola ezimayini kodwa nasezifisweni ezinkulu ezenza imali ngalo msebenzi ongekho emthethweni.
“Isibonelo, sinabantu abayisishiyagalolunye ababoshiwe, amaZama Zama abayi-middle class, nalabo bantu banezindlu ezinhle. Ngesikhathi sivakashela ezindlini zabo eCarletonville, yonke ifenisha ingenisiwe; yifenisha yase-Italy lapho. Emagcekeni abo kunamaLamborgini ambalwa amile lapho futhi uyabona ukuthi izinsizwa ezinkulu.
Bayisishiyagalolunye laba. I-SIU isinamathisele izimoto zabo ezingu-51 kanye nezindlu eziyisikhombisa ezingabiza izigidi ezingama-R38, ngakho bazoya enkantolo njengoba sikhuluma nje. Abayisithupha kubo bangabokufika, abathathu kubo ngabaseNingizimu Afrika, ngakho sibhekene nabo,” kwengeza uCele.
Abavukuzi abaningi abangekho emthethweni kuthiwa baphuma eLesotho, yingakho uCele eveze ukuthi lamazwe azosebenzisana ekusingatheni lolu daba.
“INhloko Yezwe kanye neNhloko kaHulumeni eLesotho bakhulumile ngalolu daba. Kunemihlangano elandelanayo, ungqongqoshe wamaPhoyisa kanye noMnyango wezaseKhaya eNingizimu Afrika uzohlangana nozakwabo eLesotho ukuze basho ukuthi singaqhathanisa kanjani imibhalo yokuthi sigcina kanjani labo bantu abeza lapha ngokungemthetho futhi sibabuyisele lapho bekhona. okufanele ngihambe. Bangena ezweni bengenamaphepha nakho konke lokho, sibabuyisela kanjani emuva,” kusho uCele.
Uqhube wathi izenzo zamaZama Zama ezingekho emthethweni zisaqhubeka nokuletha usizi emiphakathini ikakhulukazi eGauteng, Free State, North West, Northern Cape, Mpumalanga kanye neLimpopo.