Now Reading
Ingqophamlando yomfelandawonye wamazwe abuswa amasosha
Dark Light

Ingqophamlando yomfelandawonye wamazwe abuswa amasosha

Njengoba kunengcindezi enkulu ebhekene neMali, iNiger, neBurkina Faso yokubuyisela ukuphatha ngentando yeningi, lamazwe asenqume  ukwenza isivumelwano sezokuphepha.

Bahlukaniswe ngamazwe ngamazwe njengoba belawulwa ababusi bezempi. INtshonalanga ne-Afrika Emaphakathi ibone ukuketulwa kwemibuso eminingi. La mazwe womathathu, abuswa abaholi bezempi njengamanje, asayine isivumelwano sokuvikelana uma kukhona ukuvukela umbuso noma udlame lwangaphandle.

UNgqongqoshe Wezangaphandle eMali u-Abdoulaye Diop uthe, “Izinhlangothi ezingaphansi kwenkontileka zizosebenzela ukuvimbela, ukuphatha kanye nokuxazulula noma yikuphi ukuvukela umbuso noma olunye usongo endaweni nokuzimela kwezwe ngalinye elingamalungu omfelandawonye, ​​nokubeka phambili izindlela ezinokuthula nezobunxusa kanye nokubeka phambili izindlela zokusebenzelana uma kunesidingo sokusebenzisa amandla ukuze kubhekwane nezimo zokuwohloka kokuthula nokuzinza.”

Isikhulu esiphezulu saseMali sithi bazoma ndawonye njengezizwe ezizimele. UDiop unezele wathi, “Noma yikuphi ukuhlaselwa kokuzimela kwalamazwe nobuqotho bendawo yezwe ngalinye noma ngaphezulu enkontileka kuzobhekwa njengokuhlasela kwalawamanye amazwe futhi kuzobandakanya umsebenzi wokusiza nosizo kuzo zonke izinhlangothi.”

Lamazwe athwele kanzima ukuze anqande amavukelambuso kanti ubudlelwano bawo nomakhelwane kanye nabasebenzisana nabo kwamanye amazwe buye bube muncu ngenxa yokuketulwa kombuso okwafaka abaholi bawo bezempi emandleni.

Ukuketulwa kombuso kwakamuva eNiger, kwasusa ingxabano phakathi kwalamazwe namanye amalungu ebloc yesifunda, i-Economic Community of West African States (ECOWAS), esesabise ngokusebenzisa amandla ukubuyisela umthethosisekelo.

See Also

Umhlaziyi wezepolitiki uSoji Apampa uthi, “Akunantshisekelo yanoma ngubani, akunantshisekelo yanoma yiliphi izwe lase-Afrika kule bloc. Ngakho abanakho ukukhetha manje ijunta ithe uma sekuyiminyaka emithathu, konke i-ECOWAS engakwenza manje ukuxoxisana ngomugqa wesikhathi omfushane.”

IPhini likaNobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe u-Amina Mohamed uthi kuyakhathaza kakhulu lokhu. “Hhayi-ke, kimina, kuwucingo olukhulu lokuvuka kwinkontileka yezenhlalo. Ninentando yeningi iningi lazo lisaqhubeka nomsebenzi, lishiya abantu nezwe besengozini futhi manje ubona kugujwa ukuketula umbuso. Kungani kugujwa ukuketula umbuso? Asikaze sikugubhe ukuketula umbuso ngaphambilini. Futhi namuhla, ziyizibonelo zentando yeningi. Izinsiza ezidingekayo zimayelana nokulethwa kwemfundo kanye nethemba lokubikezela. Uma lokho kungekho, lokho kuyinkinga.”

Womathathu lamazwe abengamalungu ombutho weG5 Sahel Alliance osekelwa yiFrance neChad neMauritania ukulwa nobushokobezi esifundeni. Kepha ubudlelwano bezokuxhumana neFrance buye baba muncu kusukela kwaketulwa umbuso.

Scroll To Top