Waguqula izimpilo zabaningi uMadiba


Wayengomunye wezishoshovu zamalungelo abantu nesigomagoma somzabalazo. Waba nguMengameli wokuqala woHlanga kuleli. UMnu uNelson Rolihlahla Mandela wabamba elikhulu iqhaza ukuguqula izimpilo zezigidi zabantu baseNingizimu Afrika.
Kuwo wonke umlando, abantu abaningi emhlabeni jikelele baye babandlululwa – lapho bephathwa ngendlela ehlukile ngenxa yobuhlanga, ibala lesikhumba, ubulili, ubudala nezinye izinto eziningi.
Ngokudabukisayo, kusengenzeka nanamuhla! Kodwa kukhona abantu abamangalisayo abaye basebenza kanzima ukwenza ushintsho lube ngcono, futhi basisize ukuba sibheke emhlabeni lapho wonke umuntu ephathwa ngendlela efanele nangokulinganayo. Omunye walabo bantu nguNelson Mandela.
Amaqiniso ngoNelson Mandela:
Wayengubani uNelson Mandela?
Igama eligcwele: Nelson Rolihlahla Mandela
Wazalelwa: Zili-18 kuNtulikazi we-1918
Idolobha lasekhaya: eMvezo, eTranskei
Umsebenzi: UMongameli waseNingizimu Afrika kanye nesishoshovu samalungelo omphakathi
Wafa: 5 Disemba 2013
Eyaziwa kakhulu ngalokhu: Ukuba nguMongameli wokuqala omnyama waseNingizimu Afrika kanye neqhawe lamalungelo abantu
Okwaziwa nangokuthi: uMadiba
Impilo kaNelson Mandela esemncane
Igama likayise kwakunguHenry, kanti umama wakhe kwakunguNosekeni Fanny.
Esemncane, wayebizwa ngokuthi uRolihlahla – kwaze kwaba yilapho eseneminyaka eyisikhombisa lapho uthisha esikoleni wamnika igama elithi ‘Nelson’, futhi lanamathela!
Wazalelwa ebukhosini! Uyise, uHenry, wayeyinkosi yesizwe samaTembu, futhi umkhulu wakhe wayeyinkosi yesizwe! Kodwa uNelson wayeneminyaka eyishumi nambili kuphela lapho ubaba wakhe eshona.
Wafunda ngokuzikhandla esikoleni futhi kamuva wafunda eNyuvesi yaseFort Hare, Ikolishi Lomdabu laseNingizimu Afrika. Wabe esethuthela edolobheni laseGoli eyokwenza izifundo zezomthetho eNyuvesi yaseWitwatersrand, ngaphambi kokuba afanelekele ukuba ngummeli ngo-1942, eneminyaka engu-24.
Ukungalingani eNingizimu Afrika
INingizimu Afrika iyikhaya labantu namasiko amaningi ahlukene – kangangoba ibizwe ngokuthi ‘isizwe sothingo’. Kodwa, ngokudabukisayo, ngesikhathi uNelson Mandela ekhula, kwakukhona ukuhlukana okukhulu ngokobuhlanga ezweni.
Abantu abamhlophe babephethe izwe, futhi ngokuvamile babephila ukuphila okunenhlanhla benemisebenzi emihle, amakhaya amahle kanye nokufinyelela ezikoleni ezinhle nokunakekelwa kwezempilo. Nokho, iningi labantu abansundu lalisebenza emisebenzini ehola kancane, futhi lihlala emiphakathini empofu enezikhungo ezimpofu. Babenamalungelo ambalwa kakhulu, futhi – babengavunyelwe ngisho nokuvota okhethweni!
Njengabanye abaningi, uNelson Mandela wabona ukuthi wonke umuntu ufanelwe ukuphathwa ngendlela efanayo, kungakhathaliseki ibala lesikhumba sakhe. Ngakho, ngo-1944, wajoyina i-African National Congress (ANC) – iqembu lezombusazwe elalilwela amalungelo alinganayo kwabamhlophe nabamnyama.
Ngo-1948 uhulumeni waseNingizimu Afrika wethula uhlelo olubizwa ngokuthi ‘ubandlululo’, olwaqhubekisela phambili ukuhlukana kwezwe ngokwebala. Ngaphansi kwemithetho emisha yobandlululo, abantu abamnyama nabamhlophe baphoqeleka ukuba baphile izimpilo ezihlukene. Babengavunyelwe ukuhlala ezindaweni ezifanayo, ukudla itafula endaweni yokudlela, ukufunda ezikoleni ezifanayo noma ukuhlala ndawonye esitimeleni noma ebhasini!