Amaqembu nohlu lwabazoba kwisigungu



UMtaka ungumbhali wezindaba zamazwe neMeneja kwi-Igunundu Agency.
Aphikisayo ePhalamende alokhu emkokelezela njalo uMengameli ngodaba lwezigidi zemali eyayigcinwe epulazini lakhe
Amanye amaqembu ezepolitiki ePhalamende asevele awakhiphile amagama azowaveza njengabaqokwe eqenjini elizimele longoti elihlongozwayo.
Lokhu kulandela isimemezelo sikaSomlomo wePhalamende, uNosiviwe Mapisa-Nqakula sokuthi kuzosungulwa isigungu esisha esizoqhuba uphenyo ngesiphakamiso sokuketula uMengameli Cyril Ramaphosa.
UMapisa-Nqakula uthe wonke amaqembu ePhalamende azonikezwa ithuba lokuthumela amagama abantu ababaqokile esigungwini.
Umholi we-African Transformation Movement uVuyolwethu Zungula wenze lesi siphakamiso mayelana nesiga sikaRamaphosa sepulazi iPhala Phala.
ICongress of the People (COPE), African Christian Democratic Party (ACDP), Pan Africanist Congress of Azania (PAC) kanye neNkatha Freedom Party (IFP) baveze amagama ahlukene njengokukhetha kwabo, okuhlanganisa nezizathu zokuqokwa kwabo.
Ababengamajaji kubukeka sengathi yibo abahamba phambili ohlwini lwalabo abahlongozwa ukuthi bangene esigungwini samalungu amathathu.
Okhulumela iCOPE kuzwelonke, uDennis Bloem, uthi izinsolo ezibhekiswe kuMengameli zibucayi ngakho zidinga izingqondo zezomthetho ezibukhali.
“Lolu wuphenyo olubucayi kakhulu. UMengameli Cyril Ramaphosa uyinhloko yezwe. Ngeke sivele siqoke noma yibaphi abantu emgwaqeni. Kumele kube ngabantu abanezingqondo ezizimele, abantu abathembekile abanobuqotho. Sikholelwa ngokuqinile ukuthi iJaji eselathatha umhlalaphansi uSisi Khampepe, iJaji eselathatha umhlalaphansi u-Edwin Cameron kanye nowayenguMvikeli woMphakathi u-Advocate Thuli Madonsela bazohambisana nalezi zindlela,” kusho uBloem.
Kodwa, i-IFP, nokho, ithi isawusebenzisa umqondo wayo.
“Ikhokhasi yami yazisiwe ngezinqubo futhi siphawula nokuthi usuku lokuhambisa lawo magama ngoSepthemba wokuqala. Njengamanje sisebenzisa izingqondo zethu futhi ngokuhamba kwesikhathi sizothumela amagama anezisusa ehhovisi likaSomlomo. Nokho ngokwenza lokhu, sizobheka ukuzimela komuntu ngamunye kanye nobuqotho bomuntu ngamunye,” kusho uSotswebhu we-IFP uNarend Singh.
I-ACDP ithi isinawo amagama okumele icutshungulwe kodwa ayikakhethi okokugcina.
“I-ACDP icabanga ukuphakamisa ijaji uSisi Kampepe, u-Advocate Dumisa Ntsebeza noJohan de Waal. Nakuba kusamele siphothule ukuqoka kwethu njengoba usuku lokuvalwa kusengoSepthemba-sikholelwa ukuthi isigungu esinjalo ngeke nje sihlangabezane nemibandela ebekwe emithethweni kodwa la malungu asevele enze umsebenzi ofanayo ngendlela encomekayo lapho. ukuhlola ubufakazi bokuqala obubhekene nomvikeli womphakathi. Sizobacubungula laba noma abantu abanesiqu esifanayo uma kubhekwa izinsolo ezibucayi ezithinta umengameli wezwe,” kusho iLungu lePhalamende le-ACDP uSteve Swarts.
IPAC ithi ihlela ukubeka amagama amathathu.
“IPAC ye-Azania izoncamela ukuthi kubhekwe abantu abaqavile nabathembekile njengamajaji asethathe umhlalaphansi uBernard Ngoepe noDikgang Moseneke noMbhishobhi Mvume Dandala. Isizathu sokuthi sithumele igama likaMbhishobhi Mvume Dandala yingoba lolu daba alugcini nje ngokusemthethweni kodwa luthinta nombandela wokuziphatha,” kusho umengameli wePAC uMzwanele Nyhontso.
Umhlaziyi wezepolitiki, iNtsikelelo Breakfast, uchaze ukuqokwa kwethimba elizimele njengesinqumo esimnandi sikaSomlomo.
“Uma lolu daba luyiswa ezinkantolo, ukwenza isibonelo, kuzobe kuyiphutha kuKhongolose ngoba kuzobe kusho ukuthi akukho ukuhlukaniswa kwamandla. Kodwa, ngesikhathi esifanayo, ukuma kwakhe kuwukubonakalisa ukuchema ngoba ukhethe ukuthatha impande ende kakhulu. Ngoba lolu hlelo oluzolandelwa lunzima kakhulu ngoba lunezigaba ezintathu kulo,” kusho uBreakfast.