Now Reading
Inhlangano yeabela ukuntuleka kokudla okungadlanga kuleli
Dark Light

Inhlangano yeabela ukuntuleka kokudla okungadlanga kuleli

Inhlangano engenzi nzuzo iFood and Trees for Africa ithi ukunyuka kwentengo kaphethroli kungase kubhebhethekise ukushoda kokudla eNingizimu Afrika. NgoLwesithathu intengo kaphethroli inyuke ngama-R2.37 ilitha, udizili unyuke ngama-R2.30 ilitha – kanti intengo kapharafini inyuke nge-R1.66 ilitha.

Ngokombiko weStats SA, ama-23.6% wabantu baseNingizimu Afrika bahlangabezane nokushoda kokudla okumaphakathi kuya kokubi ngowezi-2020, kwathi ama-14.9% waba nokuntula ukudla okunzima. INhloko Yezinhlelo kwaFood and Trees for Africa, uRobyn Hills uthi abalimi abahwebayo yibo yibona abathinteka kakhulu ngenxa yezindleko zokusebenza kanye nezindleko zokuthutha. “Ngicabanga ukuthi uma sikhuluma ngokungabi bikho kokudla, sikhuluma ngokutholakala kokudla nendawo yokuhlala. Sinomphakathi ongalingani eNingizimu Afrika njengeminye imiphakathi emhlabeni. Kusho ukuthi amanye amalungu omphakathi awanayo imali yokuthenga ukudla. Uma sikhuluma ngezinhlelo zokudla ezingalingani, sikhuluma ngekhono labantu lokuzilimela ukudla.”

“Okunye okumele sikukhiphe wukuthi obani abakhiqiza ukudla. Ingabe siqinisekisa kanjani ukuthi sizokwazi ukuqhubeka sikwazi ukwethula ukudla okunempilo eminyakeni eli-10, engama-20, nengama-30 ezayo ngenxa yezinselele eziphathelene nomphakathi nesimo sezulu?” kwengeza uHills.

Umthelela wokwenyuka kwamandlamafutha 

Abalimi abangaphezu kwama-36 bezitshalo ezihlangene ndawonye eThabine Irrigation Scheme, ngaphandle kwaseTzaneen eLimpopo, bathi besaba ukulahlekelwa imali yabo ngenxa yokwenyuka kwentengo kaphethroli. Njengoba izwe liqhubeka nokukhuphuka kwamafutha, abalimi abasafufusa bakhathazekile ngokuthi kungenzeka bangakwazi ukunisela izitshalo zabo. Lolu hlelo lukhiqiza iklabishi, ubhontshisi obuluhlaza, isipinashi kanye nopelepele, okudayiselwa imiphakathi ezungezile.

UBrian Mushwana noDaniel Gana bathi bazokhiqiza izitshalo ezincane uma intengo kaphethiloli iphinde yenyuka. “Sisebenzisa amajenereyitha ukudonsa amanzi emfuleni. Ngakho-ke ngenxa yokuthi manje inani likaphethiloli liyenyuka manje, sizoba nenselelo. Inani lethu kuzomele lehle ngoba ngeke sikwazi ukutshala imali enkulu. Sidonsa kanzima lapha ngenxa yokunyuka kukaphethroli. Kuyinkinga enkulu. Sisebenzisa uphethiloli uma sinisela izitshalo zethu. Ngeke sikwazi ukuqhubeka nalokhu kulima,” kuchaza bona.

See Also

Iziphakamiso zokungenelela kukaHulumeni 

Phambilini, okhulumela i-Automobile Association of South Africa, uLayton Beard uthe uHulumeni kumele abuyekeze ngokushesha amanani kaphethroli ezweni. Amanani aphezulu kaphethroli anyuswe izinga lokuthengiselana kwerandi nedola okubuthakathaka, ukukhuphuka kwamanani kawoyela eBrent Crude ngemuva kwengxabano phakathi kweRussia ne-Ukraine, kanye nokukhuphuka kwesidingo eChina, phakathi kwezinye izici.

Ukwenyuka kwentengo kaphethroli kuza njengoba ukwehliswa kukaHulumeni kwentela kaphethiloli ngamasenti angama-75 – njengoba kuzosiza abathengi abadonsa kanzima – kuphelelwa yisikhathi mhla zi-3 kuNcwaba wezi-2022.

Scroll To Top