Now Reading
I-Afrika nokucabanga izindlela ezintsha zokubhekana nobushokobezi
Dark Light

I-Afrika nokucabanga izindlela ezintsha zokubhekana nobushokobezi

Abaholi base-Afrika engqungqutheleni yezokuphepha eNigeria bacele ukuthi kulungiswe kabusha izikhungo ezilwa nodlame ezwenikazi kanye nokusungulwa kwebutho lezempi elilindile kanye nokulawulwa okwengeziwe kwemizamo yokugcina ukuthula.

Amaqembu axhumene ne-Islamic State kanye ne-al Qaeda abelokhu ehlasela e-Afrika, okuhlanganisa iSahel, iSomalia neMozambique, eqondise ezakhamuzini nasemasosheni.

UMengameli waseTogo uFaure Gnassingbe uthe nakuba iSahel ihlaselwa kakhulu izakhamuzi, izifunda ezisogwini njengeTogo zibhekene nezinsongo ezikhulayo. “Lokhu ngikusho ngobuhlakani nangokuzisola, kodwa ngicabanga ukuthi izikhungo osekuphele amashumi eminyaka zikhona azisakwazi ukuphendula esimeni sezokuphepha esibhekene naso,” kusho uGnassingbe.

Ngonyaka odlule, isibalo sokuhlasela kwansuku zonke kwamaqembu ahlomile e-Afrika sinyuke safinyelela kwisishiyagalombili sashiya abantu abangama-44 beshonile, sisuka ekuhlaselweni okune kanye nokufa kwabantu abali-18 nsuku zonke phakathi kowezi-2017 nowezi-2021, kusho usihlalo we-African Union Commission uMoussa Faki.

Uthe ziyizi-7 000 izakhamuzi ezabulawa kwathi ngonyaka odlule kwashona amasosha ayizi-4 000, wengeza ngokuthi lesi simo siyaxhashazwa emazweni njengesisekelo sokuketulwa kwemibuso ngamasosha. U-Amina Mohammed, iPhini likaNobhala-Jikelele weNhlangano Yezizwe, uthe iSahel iyingxenye yokufa kuyiandla sobushokobezi emhlabeni jikelele.

IFrance ngonyaka odlule yakhipha amasosha ayi-1 500 eNiger, umfelandawonye wokugcina obalulekile wamazwe aseNtshonalanga esifundeni saseSahel esiseningizimu yoGwadule ISahara kwaze kwaba yilapho kuketulwa umbuso ngoNtulikazi kwaletha ibutho lezempi elalifuna ukuba iFrance ihambe. UFaki uthe i-Afrika idinga uxhaso olwengeziwe ukusiza ukulwa nokubhebhetheka kobushokobezi.

See Also

UMengameli waseNigeria uBola Tinubu uthe kudingeka imizamo emikhulu ukuze kunqandwe ukwanda kwezikhali ezincane nezikhali futhi wacela ukuthi kusungulwe umbutho wamasosha esifunda onegunya lawo elihlanganisa ukulwa nobushokobezi.

“Ngiyazi ukuthi uxhaso lwezimali, umthetho kanye nezinhlelo zokusebenza ezibhekene nokusungulwa ngendlela kwaleli butho. Ibutho elinjalo lingaba yisivimbelo esinamandla sezenzo zobuphekula ezithatha isikhathi eside kanye nokuthunjwa, ukuhlaliswa kwabantu noma ukuphazamiseka komhlaba wamasu nezinsiza,” kusho uTinubu.

Scroll To Top