Bayanda ababambisene neNATO ekungeneleleni kweyase-Ukraine
UMtaka ungumbhali wezindaba zamazwe neMeneja kwi-Igunundu Agency.
Abanye babambisene ne-NATO okubandakanya i-United Kingdom, i-United States kanye neGermany ngoMgqibelo bamemezele uchungechunge lwezinqumo zokuhlinzeka ngezikhali nezimali e-Ukraine phakathi “nomsebenzi okhethekile wezempi” owethulwa yiRussia.
NgoMgqibelo kusihlwa, uNdunankulu waseBritani uBoris Johnson ukhulume noMongameli wase-Ukraine uVolodymyr Zelensky ngocingo, lapho uJohnson evuselela uZelensky ngenqubekelaphambili yosizo lukahulumeni waseBrithani e-Ukraine.
Zombili izinhlangothi zivumile ukwamukela ukwanda kokuzimisela kokuthatha isinyathelo sokukhiphela ngaphandle iRussia ohlelweni lwe-SWIFT (Society for Worldwide Interbank Financial Telecommunication). Laba bobabili baphinde bazwakalisa ukukhathazeka kwabo ngeqhaza leBelarus enkingeni yaseRussia ne-Ukraine.
Ngokusho koMnyango Wezokuvikela WaseBritain ngoMgqibelo, iqoqo elisha lamasosha aseBritain, okuhlanganisa nemikhumbi yasolwandle, amayunithi amasosha kanye nezindiza zempi, selifikile eMpumalanga Yurophu ukuzoqinisa iNATO esempumalanga.
UNobhala Wezokuvikela Wezwe uBen Wallace uthe ukuthunyelwa, kanye nabalingani beNATO, kuzoba “isivimbelo” ngokumelene nesenzo samasosha aseRussia.
NgoLwesihlanu kusihlwa, uWallace ubambe umhlangano wabaxhasi be-inthanethi nezikhulu zakwamanye amazwe angaphezu kuka-25, okuhlanganisa ne-United States, Canada kanye namanye amazwe angaphandle kweNATO, ukuxhumanisa usizo lwezempi oluya e-Ukraine.
UNobhala Wezwe lase-USA u-Antony Blinken umemezele ngoMgqibelo ukuthi i-United States inikeza i-Ukraine izikhali “zokuzivikela ezibulalayo” ezingabiza ama-dollar ayizigidi ezingama-350 ukuze izisize ekuzivikeleni ekuqhubekeni kwezempi yaseRussia.
UBlinken esitatimendeni uthe uMengameli wase-USA uJoe Biden umgunyazile ukuthi athathe isinqumo ngalesi sinyathelo. Ngakho-ke, ugunyaze uMnyango Wezokuvikela ukuthi wenze ukudilizwa kukamongameli, okuzosiza i-Ukraine ibhekane “nezikhali, ezezindiza, nezinye izinsongo ebhekene nazo manje.”
UNobhala wezwe uthe isamba sakamuva singaphezulu kosizo lwezempi lwe-Ukraine lwezigidi ezingama-60 kanye nezigidi ezingama-200 uBiden amthumelele lona ngonyaka owedlule, nokuletha ukwesekwa kwezokuphepha kwe-US e-Ukraine ngonyaka owedlule. ngaphezu kwebhiliyoni elilodwa lamadola ase-USA.
UShansela waseJalimane u-Olaf Scholz uthe ezinkundleni zokuxhumana ngoMgqibelo ukuthi iJalimane izohlinzeka i-Ukraine ngezikhali zokulwa nethangi eziyinkulungwane kanye nemicibisholo engu-500 yekilasi elithi “Stinger” esuka phezulu kuya emoyeni. Uthe iJalimane “inesibopho sokusekela i-Ukraine ngangokunokwenzeka ngokumelene namabutho aseRussia”.
Okhulumela uhulumeni waseJalimane uSteffen Hebestreit uthe izikhali zizolethwa ngokushesha ukuze kweseke amasosha ase-Ukraine. Lesi sinyathelo siphawula ushintsho olubalulekile eJalimane, eyayikade iwugcinile umgomo wokungathumeli izikhali ezindaweni ezingqubuzanayo futhi yenqaba ukunikeza i-Ukraine izikhali eziyingozi. Ngaphambilini iJalimane yayinikeze i-Ukraine izigqoko zezempi ezingaba yizi-5,000 kuphela kanye nesibhedlela sasendle, okuyisinyathelo esasigconwa abasekeli baseGermany.
UMnyango Wezokuvikela waseGrermany uthe ngoMgqibelo ukuthi iGermany igunyaze ukulethwa kweziqhumane ezingamabhomu eziqhunyiswa ngamarokhethi angama-400 zisuka eNetherlands ziye e-Ukraine, futhi ukuvunyelwa kuqinisekiswe yiChancellery. Amabhomu aqhunyiswa ngamarokhethi avela ezinqolobaneni zamasosha aseGermany.