Now Reading
Zibhajwe kweziludlayo: Amabhange nokukhwabaniswa kwerandi
Dark Light

Zibhajwe kweziludlayo: Amabhange nokukhwabaniswa kwerandi

ICompetition Commission ithe amabhange ayathinteka ekukhwabaniseni irandi angenisa imali elinganiselwa kuma-trillion ngosuku phakathi kwezi-2007 nowezi-2013, kusho iDivisional Manager for Cartels eCompetition Commission uMakgale Mohlala etshela iCompetition Tribunal.

Amabhange amahlanu kwangama-28 avumile ukuthi abamba iqhaza ekusetshenzisweni kwemali yakwamanye amazwe eminyakeni eli-16 edlule. Amanye amabhange aye ezinkantolo ukuze adlulise icala lokuthi iziphathimandla zemincintiswano eNingizimu Afrika zinawo yini amandla okushushisa noma zinawo amaqiniso okushushisa.

 “Noma kanjani kunomthelela ngoba noma ngasiphi isikhathi emakethe yokuhweba, kukhona abathengi nabadayisi. Amafemu aseNingizimu Afrika afuna ukuthenga kwamanye amazwe, kuzodingeka athole amadola ukuze athenge emakethe yamazwe ngamazwe. Uma bethenga ngama-dollar abizayo ngenxa yokukhwabanisa, balahlekelwa imali. Abantu baseNingizimu Afrika abafuna ukuthengisa emakethe yamazwe ngamazwe, kufanele bathengise ngokusebenzisa amadola, ngakho-ke uma kufanele bathengise basebenzisa idola eliye lancipha ngenxa yokukhwabaniswa. Balahlekelwa yimali. Ngakho-ke, sizame ukulinganisa ikhadi ekugcineni ngoba ukuhweba ngokwako kanye nemithetho futhi likhona kunganikeza izibalo ezengeziwe ukuhweba ngokwako okukhuluma ngama-trillions ngosuku,” kusho iDivisional Manager yeCartels for Competition Commission uMakgale Mohlala.

Kukholakala ukuthi amabhange ngowezi-2013 enza ama-trillion amarandi  ngosuku ngenxa yokulungiswa kwamanani kanye nokwabiwa kwezimakethe ngamabhange angama-28 akuleli nawamazwe ngamazwe. Kuleli sonto, iCompetition Commission isayine isivumelwano sokukhokhelana nelinye lamabhange athinteka ecaleni lokushintshana ngemali yakwamanye amazwe. I-Standard Chartered Bank yavuma ukukhokha inhlawulo  eyizigidi ezingama-R42.7. Nokho, inyunyana yabasebenzi iGiwusa ithi lokhu kuwukujeziswa okuncane uma kubhekwa ukuthi la mabhange ayenza malini ngosuku.

 “Siqonde ukuthi inhlawulo kanye nesijeziso asihambisani nobugebengu obenziwe. Kodwa ngaphezu kwalokho, ngihambisa inani lokuhlukumeza ubulungisa. Kwabaningi besigaba sabasebenzi nabasezingeni eliphakathi, abantu abathwele kanzima kulobu bugebengu futhi lokho akukona nje kuphela mayelana nokukhwabanisa, niyazi, kulokhu okwamanje, kodwa futhi nemiphumela yayo ngendlela yokwanda, niyazi. , izindleko zokuthengwa kwempahla kwamanye amazwe futhi osekudale izindleko zokuphila kubantu abaningi kuleli,” kusho uMengameli weGiwusa uMmametle Sebei. Ngakolunye uhlangothi iSouth African Federation of Trade Unions (SAFTU) isamukele isigwebo esiphoqelelwe yikhomishini. Kodwa-ke, lenyunyana ifuna ukuthi amabhange engeziwe ahlawuliswe ngesenzo sawo esingalungile.

Okhulumela iSAFTU kuzwelonke, uTrevor Shaku, uthe, “Kuyacasula kakhulu ukuthi la mabhange abalekele isandla somthetho ezweni lethu ekubeni esewamukele amacala futhi akhokha izimali e-United States of America nase-United Kingdom. Iminyaka eminingi, amabhange abemi kwelokuthi  ngokuthi inkantolo yokuncintisana ayinalo igunya. esebenzisa lokho ukubambezela ukuba baphendule ngezenzo zabo ekukhwabanisweni kwemali, mhlawumbe ngethemba lokuthi kuzobasiza ukubalekela umthetho,la mathemba amabi aba nomthelela omubi lapho, ngoNdasa walo nyaka, inkantolo yokuncintisana ikhipha isinqumo sokuthi inegunya lokwengamela lolu daba.” ICompetition Commission ithe amabhange kumele aziphendulele ezinkantolo ngesenzo sawo. Lokhu kungemuva kokuthi, ikhomishana inikeze amabhange amathathu ububele futhi yavumelana ngemali yenhlawulo namabhange amabili nje kuphela. Imali yenhlawulo yamabhange amabili ingaphezu kwezigidi eziyikhulu.

See Also

Okhulumela iCompetition Commission SA, uSiyabulela Makhunga, uyachaza, “Inhloso yesicelo sokudluliswa kwecala sifuna ukuhoxiswa umyalelo weCompetition Tribunal, eyayalela ukuthi wonke la mabhange aqale ukuthatha isinqumo, ukuzimela bezinkampani ukuthi kumele buze phambi kwenkantolo futhi baphendule ngezinsolo kusukela ngowezi-2007 kuya kuMandulo kowezi-2013.

“Babekwe icala lokwephula isigaba 41b soMthetho Wokuncintisana ngokuthi baxhaphaza idola laseMelika kanye nerandi laseNingizimu Afrika, nokuthi bahlukanise izimakethe futhi babele amakhasimende. Ngakho-ke, kuyintshisekelo yezigidi zabantu base-Afrika ukuthi siqale ukunikeza izimpendulo ukuthi ngabe bekukhona yini ukuziphatha okuhleliwe kwalawa mabhange noma cha nokuthi ngabe udaba belusendaweni yokuqala, luyakhangeka, futhi yilokhu esiyikho. sizoshiyela ekuhlakanipheni kwabehluleli  abathathu abengamele lolu daba ezinsukwini ezimbalwa ezizayo.” NgoLwesine olwedlule bekuwusuku lokugcina lokuphothula umzuliswano wesibili wempi ende phakathi kweCompetition Commission namabhange.

Scroll To Top