Akuseyikumangalisa ukuzwa intombi ikhuzela insizwa
Nezikhundla ezithile ezisesontweni okwakungeziphethwe ngabesilisa, sezigcwaliswe ngabesifazane manje. Sekukhona abaBonisi-abaDala phela, namaDiyakoni. Uthini-ke ngokungcwaba abafileyo? Uthini-ke ngokuthwala ibhokisi lesidumbu? Konke lokhu kwakwenziwa ngabesilisa kuqala, abesifazane bona bemele kude bakhe imikhanya, izandla zabo zingakuthinti nakukuthinta lokho. Kodwa namhlanje, sekuwubala nje konke lokho, sebeyakwenza abesifazane.
Indalo isiyaphenduka manje, nokwenza ayiphenduki nje kuphela, iyaguquka. Seligaya ngomunye umhlathi manje. Izinyo elalihlafuna kuqala, seliyaluma, elaliluma kuqala seliyahlafuna. Sekufike isikhathi lapho ubusika sebuzophenduka khona ihlobo, nehlobo ubusika. Sengike ngibone indoda ibelethe umntwana, unina womntwana ezihambela nje engabelethe lutho. Ngibone indoda igone umntwana, kuhanjwa ezitaladini emadolobheni, unina womntwana egone amaphasela athengiwe asemapulasitikini.
Ngibone indoda iqhuba iphulemi lomntwana, unina womntwana ehamba eceleni ebelethe izandla.
Hhayi, lokho kusabuya nganeno! Uthini ngendoda efunza umntwana ukudla, imgeze, imshintshe amanabukeni? Angithi amadoda aqala ngokuthi elekelela amakhosikazi awo, kanti sekuqala khona ukushintshana ngemisebenzi. Angithi iculo lezintombi zomgqashiyo liyasho ukuthi:
Lendoda,
lya-understanda!
lphatha izingane,
Iwashe namanabukeni,
lphekele umkayo.
Awu, lendoda!
Hhayi, itshe selimi ngothi nkombose kababa, amadoda asethathe izikhundla zowomame, nawomame sebethathe izikhundla zamadoda, inqobo nje uma be-understanda, akukho lutho oluhluphayo. Izinto ziguquka kuhlekwa, kanti sekuyikho njalo ukuqaleka kwemithetho emisha, nokucabanga okusha, nesimo esisha, nenkambo entsha. Sekuyikho njalo ukuqaleka kwesizukulwane esisha soku-”understanda!” Ngelinye ilanga umfazi uyokhwela azehlele endodeni eyifica ingaphekile!
Uthini? Lokho sekuyenzeka impela! Ngake ngabona enye indoda eyayigqoke ijazi lensimbi, ingasebenzi. Ngiyabona ukuthi yasuke yaphelelwa yithemba ngempilo eyayiyiphila, yokuthi umfazi kube nguyena olawulayo lapha ekhaya. Izwi lokugcina kube ngelomfazi, ngoba hheyi kukhona abayizinqawunqawu uqobo lwazo, kuhle kwabemidlalo yoMsakazo, abaphendula amadoda ngokuthanda benze izinto ngodli ijazi lephoyisa, abangabhenywa bengesiwona ugwayi wamakhasi.
Lombhemi wayesehlala egqoke ijazi lesisotsha, ezungeza indlu, noma ahlale esigcawini, ede elandela ilanga, esefana no”Usuthi?” “Yebo, ngisuthi!” “Ulambile?” “Yebo, ngilambile!” Engasathi cha kwathi cha kukho. Engasathi yebo, kwathi yebo kukho. Esenguvumazonke ngoba isihlalo sakhe asiphiwa nguNkulunkulu okuba yinhloko yowesifazane sesithathwe yilowo okwathiwa uzokuba umzimba, oyolalela okushiwo yinhloko.
Ngezwa efika ngakho kodwa umame evela emsebenzini esho ugesankahlu kulombhemi oyindoda yakhe, ethi: “Uhlezi wenebe, twusebenzi, sekuyimina oyindoda ekufida ngokudla. Wena uyindoda ngegama nje. Khumula lelibhulukwe oligqokile lurnbathwe yimi, ngoba wena awuseyiyo indoda, uyindoda ngoba uhhulukele kuphela. Yimi indoda, wena awuselutho!”
Uyabona-ke ukuthi ukubhulukela lokhu kuyingozi kwubanganikwanga umthetho wokuba babhulukele? Uma owesifazane ebhulukele, kusuke sekufana nokuthi isikhundla asekuso ngesomuntu obhulukele. Akuseyikwethusa muntu uma insizwa ihlangana nentombi esitaladini, uyizwe intombi ebhulukele ithi:
“Siyabonana nsizwa.”
“Yebo, siyabonana.”
“Konje ungowaphi?”
“NgingowakwaMkhize.”
“lgama?”
“NginguGeorge.”
“Uma ungowakwaMkhize George awuyisona isihlobo kimina. Ngiyakuthanda. Uma ungangiqoma, sizoshada!”
Kuyobe phela intombi isiyazeshelela, sekungaseyiyo insizwa eyeshela intombi. Kuthi-ke uma sekuqonyenwe, ibuze insizwa: “Pho, ilobolo?”
“Ungahlupheki George, mina ngiyasebenza, nginemali ebhange. Ngizokunika eyolingana ilobolo, ungilobole kwabakithi.”
Sekuyenzeka phela lokho ukuba intombi yelekelelane nensizwa eyithandayo ngelobolo. Noma-ke lingasaphumanga ilobolo, sekuvele nje kuyiwe kwaNkomishana kuyosayinwa khona, labo abasayinile kube umfazi nendoda, bahlale, bazale abantwana.
Akuseyikumangalisa emakhaya ukuzwa intombi ikhuzela insizwa ithi:
Gegela gega;
Izinsizwa zonke ziyangigegela.
Akukho nsizwa eyoqoma inyamazane,
Zala abantu ziye ebantwini!’
Uthini-ke ngezintombi esezidlala isibhakela, nezidlala ikarate nekumfu, nebhola likanobhutshuzwayo zibhulukele? Lokho makungakwethusi, ngoba sekudaleka isizukulwane samanje esesiguquke imiqondo nemicabango. Yisizukulwane esisha lesi esesisungulwe yikho njalo ukubhulukela.
Yizo-ke lezizinsuku esikuzo zokubhulukela ezichazwa yiBhayibheli ngokuthi yizinsuku eziyokuba njengezinsuku ezithatha osemsamo zimphonse emnyango, zithathe osemnyango zimphonse emsamo. Sekuyizo-ke izinsuku zokubhulukela.
Uthini-ke ngalelivesi? Uthi alikhombi khona ukusunguleka kwesizukulwane esisha, esikhombisa wona amandla okubhulukela?
“Ngalolusuku abesifazane abayisikhombisa bayakubamba indoda inye, bathi: Siyakudla isinkwa sethu, sembathe izingubo zethu. Masibizwe kuphela ngegama lakho, ususe ihlazo lethu.” (lsaya 4, indima yokuqala).

