Amaqhingasu esiqinisekobukhona sokudla e-Afrika avele emhlanganweni



UMtaka ungumbhali wezindaba zamazwe neMeneja kwi-Igunundu Agency.
Indlela yemikhakha eyahlukene yesiqinisekobukhona sokudla eNingizimu Afrika iqatha indima ebalulekile ekukhuliseni ukuhwebelana kanye nezinga lokudla okukhiqizwayo.
Lokhu ngeminye zemiphumela ephuma emhlanganweni wokucobelelana ngolwazi mayelana nesiqinisekobukhona sokudla e-Afrika owenzelwa eKempton Park, eMpumalanga yeGauteng, enabalingani abangaphezu kwe-100 abahwebelana namazwe ngamazwe. Ukukhiqiza ukudla okungenawo amakhemikhali ayingozi noma izifo kubalulekile ekuqinisekiseni ukuthi isithunzi sezwe singaphezu kwesisolo.
INingizimu Afrika ithumela ngaphandle nje kwama-6% wemikhiqizo emisha minyaka yonke kanti abalingani abakhulu bohwebo bamazwe ngamazwe kuyiChina, i-United States, i-Europe, i-India kanye namazwe amaningana ezwenikazi. Ukuqinisekisa ukuthi imikhiqizo ingeyekhwalithi ephezulu futhi iphephile ukuyisebenzisa kubalulekile.
“Uma sithumela ngaphandle umthwalo omkhulu wamawolintshi lapha futhi sihlola izibulalazinambuzane ezingaphansi komkhawulo othile futhi benza ukuhlolwa eYurophu futhi benza izivivinyo zabo futhi bakuthole kungaphezu komkhawulo, bazomisa konke ukuhweba,” kusho uDkt. UWynand Louw, iNMISA: UMqondisi Wokuxhumanisa Namazwe Ngamazwe Nokusungula. Okuyisisekelo okunjengommbila, imifino, nezithelo kuhlale kuvivinywa ukuze kulawuleke izinga.
“Kunemithetho yoMnyango Wezempilo kanye nezolimo yokuhlola ukuthi azikho yini lezi zinsimbi futhi futhi uma kungezona ezokusetshenziswa endaweni kodwa uma sithumela izimpahla zethu zezolimo kwamanye amazwe,” kusho uDkt uMaria Fernandes-Whaley, weNMISA: iMenenja Enkulu. , I-analytical chemistry. IKhomishana ye-African Union (AU) ithi amazwe angu-55 angamalungu ayo asize ukuqhamuka nesu elibizwa ngokuthi wuhlelo oluphelele lwentuthuko ye-Afrika okuvunyelwane ngalo yinhloko yombuso ngayinye.
“IKhomishana Yenhlangano Yamazwe Ase-Afrika izokhipha umbiko njalo ngemva kweminyaka emithathu bese iwethula ezinhloko zezwe mayelana nenqubekelaphambili yokuqaliswa kweCADEP futhi inezibophezelo eziyisikhombisa mayelana nokuthuthukisa ezezimali nokuqeda indlala nobubha ngowezi-2025,” kusho uGodfrey Bahigwa, weKhomishini Yenyunyana Yase-Afrika. : UMqondisi Wezolimo Nokuthuthukiswa Kwezindawo Zasemakhaya. Ingqalasizinda ephelelwe yisikhathi isalokhu iyisithiyo esikhulu ekwandeni kohwebo lwezitshalo zezolimo.